Eesti ja Itaalia diplomaatilised suhted 100

Itaalia tunnustas liitlaste ülemnõukogu liikmena Eesti Vabariiki de jure 26. jaanuaril 1921. aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele. Sellest sammust, millele järgnes vastastikku saadikute nimetamine, saatkondade asutamine ja lepingute sõlmimine, möödub käesoleval, 2021. aastal sada aastat.

Kutsume teid tutvuma Eesti ja Itaalia suhete ajajoonega. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete olulistest hetkedest saja aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Head ajarännakut!

Eesti välisministeerium

Eesti suursaatkond Itaalias

NB! Fotoallkirjade vaatamiseks palume minna kursoriga fotole!

24.02.1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult. Foto: Pärnu Muuseumi kogu

Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

29.05.1918

Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki de facto

Kirjas seisab: „Itaalia valitsusel, vastavalt Itaalia traditsioonidele, on heameel väljendada tugevat sümpaatiat Eesti rahva iseseisvuspüüdele. Itaalia tunnustab Eesti Riiginõukogu esialgselt kui sõltumatut organisatsiooni, kuid jätab iseseisva Eesti riigi tunnustamise Rahukongressi õiguseks.“

Detsember 1918

Välisdelegatsiooni liige Eduard Virgo määrati Eesti Vabariigi esindajaks Itaaliasse

Juba 1918. aasta alguses oli Eesti Euroopasse lähetanud Eesti Maanõukogu volitatud välisdelegatsiooni liikmed, kes pidid sõltumatu Eesti Vabariigi ideele tuntust ja hiljem juba välja kuulutatud iseseisvale riigile tunnustust hankima. Itaaliasse määrati esindajaks Eduard Virgo, kes tegutses selles ametis kuni detsembrini 1919.

1918–1919

Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents

Rahukonverents Pariisis. Foto: Prantsusmaa välisministeeriumi arhiiv

Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918 ja selle tähtsaimaks tulemuseks nii eestlaste kui ka mitmete teiste Ida-Euroopa rahvaste jaoks oli impeeriumide kokkuvarisemine, mis tegi võimalikuks uute rahvusriikide loomise.

18. jaanuaril 1919 algas Pariisis rahukonverents, mis kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja millest võttis vaatlejana osa ka Eesti delegatsioon Jaan Poska juhtimisel. Eestis käis samal ajal Vabadussõda. Rahukonverents kestis 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920. Eestlaste eesmärgiks oli Pariisis kaitsta Eesti huve ning hankida toetust ja tunnustust.

Detsember 1919

Tallinnas avati Itaalia konsulaaragentuur, mis asus aadressil Karja tänav 1. Konsulaaragendiks oli pankur Paul Scheel

Kirjas seisab: „Mul on au kinnitada, et olen kätte saanud teie käesoleva kuu 3. kuupäeva kirja nr 7276 ja annan teada, et Itaalia konsulaaragentuur asub Karja tn 1. Hetkel välismaal viibiva konsulaaragendi hr Paul Scheeli elamispind asub Suur Rosenkrantsi tn 21.

Mul on au teatada, et järgmised isikud on konsulaadi töötajad:
Hr Klaus Scheel, chargé d’affaires
Pr G. Stillmark
Prl K. Gebauer

/viisakusavaldused/
K Sheel
Itaalia konsulaaragent a. i.“

1919

Esimeseks Itaalia aukonsuliks Eestis sai Klaus Scheel

Aukonsuli büroo aadressiks oli Eesti Pangamaja No 19.

02.02.1920

Allkirjastati Tartu rahuleping

04a.tif

Keeruliste läbirääkimiste tulemusena kirjutati Tartus alla rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja Eestis ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.

Itaalia saatkonna Helsingforsis raport 10.02.1920, millega edastatakse Rooma Tartu rahulepingu tekst vene ja eesti keeles.

Foto: In ASMAECI, Affari Politici 1919-1930, b. 1016, f.
“ Trattazione Generale 1920”.
Itaalia välisministeeriumi arhiiv

26.01.1921

Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki de jure

Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki de jure liitlaste ülemnõukogu liikmena koos Prantsusmaa, Suurbritannia, Jaapani ja Belgiaga.

Eestis levis see kaua oodatud uudis tol ajal kulutulena, kõikjal heisati lipud ning algasid pidulikud aktused ning spontaansed tähistamised. Tallinnas korraldati isegi tulevärk ja tantsiti tänavatel. Üks asi oli Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918, teine asi sellele suurriikidelt ametliku tunnustuse ja toetuse hankimine, mis oli lõpuks saavutatud.

21.02.1921

Itaalia esimene saadik Eestis Agostino Depretis andis üle volikirja

Agostino Depretis resideeris Tallinnas. Itaalia diplomaatiline esindaja Eestis oli ta juba alates 16. aprillist 1920.

28.02.1921

Eesti esimeseks saadikuks Itaalias nimetati Karl Robert Pusta

Karl Robert Pusta resideeris Pariisis. Ta andis volikirja üle 23.06.1921.

Karl Robert Pusta volikiri, mille riigivanem Konstantin Päts allkirjastas 26.02.1921. Foto: Itaalia välisministeeriumi arhiiv

In ASMAECI, Direzione Generale del Personale, Serie X Legazioni estere in Italia, b. 13, f. 26 Estonia

14.10.1922

Itaalia saadik Augusto Stranieri andis üle volikirja

Augusto Stranieri jäi ametisse kuni 1928. aastani. Sel ajal asus Itaalia saatkond aadressil Tõnismägi 9.

Itaalia saadik Augusto Stranieri saabumine 14.10.1922. Paremal administratiivosakonna juhataja ja protokolliülem Johannes Markus. Foto: Rahvusarhiiv

1922

Esimeseks Eesti aukonsuliks Itaalias oli Christopher (von Tangen) Kielland Genuas

Kielland oli Norra päritolu. Tähelepanuväärne on, et tema lapselaps Eugenio Kielland sai Eesti aukonsuliks Genovas 2001. aastal ja on seda tänapäevani (2021).

Eesti aukonsulid Itaalias enne Teist maailmasõda:

Christopher (von Tangen) Kielland (alates 1922) Genovas
Giovanni Rasini (1923–1940) Milanos
Enrico Scarciglia (alates 1923) Napolis
Giovanni Aurelio Scaccinocce (alates 1924) Palermos
Giacomo Radonicich (1929–1936) Veneetsias
Enrico Alberto Sperco (alates 1929) Triestes
Lorenzo di Tito Aicardi (alates 1930) Baris
Carlo Masini (alates 1937) Veneetsias

Aukonsul Rasinile väljastatud tegutsemisluba.
Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.3.513)

01.11.1923

Rooma määrati nõunikuks ja asjuriks Hermann Hellat

Hermann Hellat oli esimene Roomas resideeruv Eesti diplomaatiline esindaja. Ta allus formaalselt Eesti saadikule Pariisis. Ta oli selles ametis kuni 1. juulini 1925. Eesti saatkond asus Roomas tol ajal aadressil Giambattista Morgagni 5, Roma 50.

Välisministri ettepanek ja valitsuse otsus nimetada Hermann Hellat asjuriks Rooma. Foto: Rahvusarhiiv

Sügis 1923

Esimest korda pärast Eesti Vabariigi loomist hakati Tartu ülikoolis itaalia keelt õpetama

Professor Walter Anderson. Foto: Rahvusarhiiv

Itaalia keelt oli Tartu ülikoolis õpetatud aastatel 1814–1893, pärast seda oli see õppetool tühjaks jäänud, kuni 1923. aasta sügisest hakati itaalia keelt Tartus taas õpetama. Esimeseks lektoriks oli folkloristika professor Walter Anderson.

1933. aastast saadeti Itaalia valitsuse rahastusel juurde veel mitmeid itaalia keele lektoreid. Lektoriteks olid kuni aastani 1940: Renato Fleri (Pfleger), Carlo Tivoli, Luigi Borgogno, Alessandro Volpicelli, Indro Montanelli, Roberto Veiss ja Manglio (või Manlio) Mangini.

Itaalia esinduse Tallinnas 04.08.1933 kiri Eesti välisministeeriumile, millega kinnitati professor Pflegeri asumine itaalia keelt õpetama. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.13.831)

Juuli 1925

Rooma määrati nõunikuks ja asjuriks Aleksander Jürgenson

Jürgensonile saadeti abiks ka Grigori Volkonski, kes tuli asendama senist vabapalgalist ametnikku Johannes Lampi, kes lõpetas sel ajal Rooma ülikooli õigusteaduskonda. Jürgenson jäi sellesse ametisse kuni 1927. aastani.

1927

Esimeseks Eesti täievoliliseks saadikuks Itaalias, resideerumisega Roomas, määrati Karl Tofer

Eesti välisminister tegi 1. aprillil valitsusele ettepaneku avada Roomas täievolilise saadiku koht ja sellele määrati 1. maist senine välisministri abi Karl Tofer. Tofer jäi sellesse ametisse kuni 15. veebruarini 1931.

Alates 1929. aastast asus Eesti saatkond aadressil Via Andrea Vesalio 26.

Karl Tofer oli samaaegselt nimetatud ka saadikuks Ungaris, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Rumeenias, mis tähendas pidevat ringisõitmist. Saatkonna sekretär-asekonsul oli David Janson, kes alustas saatkonnas tööd 1927. aastal ning jäi ametisse kuni Eesti okupeerimiseni ja saatkonna likvideerimiseni 1940. aastal. 1951. aastal läks Janson Saksamaalt Ameerika Ühendriikidesse. Ta suri New Yorgis 1955. aastal.

David Janson (vasakult kolmas) 1935. aastal grupi Eesti turistidega Roomas Eesti saatkonna sissepääsu ees.
Foto: erakogu

1929

Enne Teist maailmasõda sõlmiti Eesti ja Itaalia vahel kaks lepingut

Ajutine kaubanduslik kokkulepe (jõustus 27.02.1929); Isikute väljaandmise ja kriminaalasjus kohtuliku abiandmise leping (jõustus 01.03.1938)

Eesti ja Itaalia vahelise kaubavahetuse nimekirjad 1930. aastatest: 12 kuu jooksul Itaaliast Eestisse imporditud kaupade nimekiri ja 12 kuu jooksul Eestist Itaaliasse imporditud kaupade nimekiri. Foto: Itaalia välisministeeriumi arhiiv

In: ASMAECI, Originali dei trattati bilaterali non più in vigore, posizione “Estonia 3”

30.10.1930

Itaalia saadik Mauro Tosti di Valminuto andis üle volikirja

Sel ajal asus Itaalia saatkond aadressil Poska tänav 8.

15.02.1931

Eesti saadik August Schmidt (hiljem Torma) määrati ametisse

Alates 1931. aastast asus Eesti saatkond aadressil 36-A, Via Rubicone 9.

Selles ametis oli Schmidt (Torma) kuni 1. novembrini 1934. Ka tema pidi paljude kaasakrediteeringute tõttu tihti Roomast eemal viibima, koha peal töötas järjepidevalt David Janson.

Pärast August Schmidt (Torma) lahkumist saadikuks Londonisse 1934. aastal jäi Rooma saadiku koht kaheks aastaks täitmata. 1936. aastal määrati saadikuks Julius Seljamaa, kes aga suri enne ametisse astumist.

28.03.1934

Itaalia saadik Leone Weillschott andis üle volikirja

24.10.1935

Itaalia saadik Vincenzo Cicconardi andis üle volikirja

1935. aastal asus Itaalia saatkond aadressil Suur-Pärnu mnt 23. 1936. aastal asus saatkond juba aadressil Pärnu mnt 67.

Kevad 1936

Napoli ülikooli juures alustati eesti keele ja kirjanduse õpetamist ning avati Soome-ugri Instituut

Professor Amadeo Barbellini ja dr Luigi Salvini algatusel organiseeriti Itaalias Napoli ülikooli Ida Instituudi juures eesti ja soome keelte ning kirjanduse kursused. Sügisel 1936 loodi seal samas ka Soome-ugri/Itaalia Instituut, mille ülesandeks oli soome-ugri keelte ja nende rahvaste kultuuri õpetamine.

Eesti saatkonna Roomas raport välisministeeriumile Tallinnas. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.14.227)

1936

Tartus loodi Akadeemiline Eesti-Itaalia Ühing

Akadeemilise Itaalia-Eesti ühingu koosolek Itaalia saadiku Cicconardi külaskäigu puhul 22.05.1939. Foto: Rahvusarhiiv

Väljavõte Päevalehest 07.04.1937:

Teisipäewal pärast lõunat pidas Akadeemiline Eesti-Itaalia Ühing oma esimese korralise peakoosoleku. Ühing on asutatud möödunud aastal ja tema ülesandeks on tutwustada Eestit Itaalia teaduse, kultuuri ja kirjanduse saawutustega. Ühingu esimehe prof. E. Eini poolt esitatud tegewusaruandest selgus, et seni on ühingu tegewust takistand mitmesugused välised tingimused, millistest loodetakse üle saada eelseistval tegewusaastal. Ühingu tegewuseks on Itaalia haridus- ministeerium lubanud toetust 4000 liirat ehk Eesti rahas 774 krooni. Tegewuskava kohta andsid seletusi Prof. Ein ja itaalia keele ja kirjanduse professor A Volpicelli.

Ühingu 7.liikmelisse juhatusse valiti prof. E. Ein, prof.. W. Auderson, Prof. ?l. Volpicelli, Prof. J. Nilbelt, mag. M. Nurk. üliöp. T. Turwiste ja pr. Sarni. Kandidaatideks jäid prl. Frep ja pr. Piiper. Rewisjonikomisjoni valiti Pr. Triik ja hr R. Ränk.

30.09.1936

Eesti saadik Johan Leppik andis üle volikirja

Johan Leppik jäi ametisse kuni Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotuseni ja saatkonna likvideerimiseni 15. augustil 1940.

Kevad 1937

Tallinnas loodi Itaalia kultuuriinstituut

Väljavõte artiklist „Uus Eesti“ 24.05.1937:

Kultuuriinstituut töötab Eesti-Itaalia suhete tihendamiseks ia Itaalia kultuuri tutwustamiseks Eestis.

Tallinnas tegutseb juba teist kuud Itaalia kultuurinstituut, mille juhatajaks on Tartu ülikooli ja Tallinna tehnika instituudi itaalia keele lektor dr. A. Volpicelli. Instituudis peetakse loenguid itaalia keele ja kultuuri üle. Need loengud on leidnud Tallinnas rohkesti wastukõla ja igal järjekordsel kursuseõhtul täituvad ruumid Itaaliast huwitatud teadusejanulistega. Loengud peetakse itaalia, prantsuse, saksa ja inglise keeles. Kuuldavasti õpib dr. A. Volpicelli ise praegu hoolega eesti keelt.

…. Muidugi, waatamata sellele, et kuus esimest kuud kulusid ära peamiselt orienteerumiseks ja ettevalmistusteks. Tartus on organiseeritud Eesti-Itaalia akadeemiline ühing ülikooli professorite, üliõpilaste ja teiste liikmete sõbraliku koostöö abil. Sümpaatses vana ülikooli linna ringkonnas lewiwad kultuursed ideed kiiresti. Tallinnas hakati tehnika instituudis alles sel aastal õpetama itaalia keelt, huvi humanitaarse kultuuri wastu on siin eriti tähelepanu wääriw. sest õpetatakse ju siin tehnilisi teadusi. Itaalia kultuurinstituut asutati Tallinna siinsete Itaalia sõbralikkude ia Itaaliast huwitatud isikute algatusel, kusjuures instituudi asutamise ettepanekule kogunes 498 allkirja. Instituut ei taotle lihtsaid kooli põhimõtteid, vaid tal on kõrgemaid sihte: kunsti-, kirianduse- ja ajaloo teadmiste täiendamine ja hea itaaliakeelse raamatukogu sisustamine.

25.03.1938

Tallinna Kunstihoones avati Itaalia maastikumaalide näitus

Väljavõte Päewalehest 27.03.1938:

Eile toimus Kunstihoones Itaalia maastikumaalide näituse avamine rohkearvulise kutsutud külaliste ja publiku osavõtul. Valitsusliikmetest olid kohal haridusminister koi. A. Jaakson ja välisminister dr. Fr. A k e 1, peale selle välisriikide esindajaid, rohkel arvul kultuurtegelasi, kunstnikke, kirjanikke ja ajakirjanikke.

Näituse avakõne pidas Itaalia saadik V. Cicconardi, avaldades kõigepealt lugupidamise tundeid riigihoidjale K. Pätsile ja tema valitsusele, „kes sõpruse ja südamlikkusega nn hõlbustanud ja soodustanud kultuuriliste ja vaimsete suhete loomist kahe maa vahel“.

Edasi ütles minister: „Maastiku maalikunst on kõige noorem tütar kunstide peres. Kuigi publiku poolt armastatud, on maastikku sõsarkunstide poolt kaua aega peetud soovimatuks sissetungijaks. Säärane vastuvõtt on ebaõiglane, sest maastikumaalimine, kui ta tõuseb kunstiteose kõrgusele, saab oma ilu looduse jumalikust kaunidusest. Itaallased esimestena mõistsid, et maastikumaaling ei tohi olla tõelisuse ülesvõte, vaid maastikumaaling peab väljendama mõnd tundmust, rõõmu, valu, kurvameelsust, peab meis optilise mulje kaudu esile kutsuma moraalse mulje, sundides meid mõtlemisele. Käesolev näitus tahab olla pigem laadi-osutav kui lõplik, täiuslik; ta tahab vaid tähelepanu juhtida tänapäeva Itaalia saavutustele ja tendentsidele.“

Saadiku järele pidas kõne haridusminister A. Jaakson, märkides kiitvalt ja tunnustavalt eriti Itaalia saadiku Cicconardi hoolt ja püüdlikkust tihendada mõlema maa kultuurilist läbikäimist, millest annab tunnistust ka käesoleva näituse toimetulek. Näitus jääb avatuks kuni 6. aprillini.

Vaata näituse kataloogi:
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:408953/349206/page/1

23.08.1939

Molotovi-Ribbentropi pakt

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mis sillutas teed Eesti Vabariigi okupeerimisele ja annekteerimisele.

21.06.1940

Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre

Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung. Foto: Nädal Pildis 1940

Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu. Eesti NSV valitsus käskis likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele. 25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist. Itaalia esindus oli sunnitud Tallinnas sulgema oma uksed. Itaalia ei tunnustanud kunagi Eesti okupeerimist ja inkorporeerimist Nõukogude Liitu.

Loe lähemalt: https://vm.ee/et/kuidas-valisministeerium-ja-saatkonnad-likvideeriti-aga-eesti-riigi-jarjepidevust-jaid-aastail-1940

August 1940

Eesti saatkond Roomas lõpetas tegevuse

8. augustil 1940 anti telegrammi teel Tallinnast korraldus Eesti saatkond NSV Liidu esindusele üle anda ja viivitamatult kodumaale tagasi pöörduda. 15. augustil 1940 kutsuti Johan Leppik käskkirjaga saadiku kohalt Roomas tagasi. Pärast saatkonna likvideerimist (NSV Liidu esindusele üle andmist) jäi Johann Leppik Rooma. Aastatel 1943–1946 teenis ta sõjaväearstina Poola kindrali W. Andersi korpuses Itaalias. 1947. aastal kolis ta Rootsi, kus elas surmani 1965. aastal.

Itaalia välisministeeriumi raport 8. augustist 1940-XVIII. Foto: Itaalia välisministeerium, ASMAECI, Affari Politici 1931-1945, Estonia, b. 4., f. 1 “Rapporti politici 1940”

Itaalia välisministri kabineti raportis (08.08.1940) kirjutatakse, tõlge:

„Kell 18.30 saabus Eesti saatkonna minister (saadik), kes teavitas, et kl 16.30 esitlesid talle end kaks Vene saatkonna ametnikku ja nõudsid saatkonna üleandmist. Kui keelduti, siis lubasid järgmisel päeval kl 10 tagasi tulla, et saatkond üle võtta ja ähvardasid teda. Eesti saadik, arvestades, et Itaalia tunnustab tema riiki ja teisalt Itaalia ei tunnusta Balti riikide anneksiooni NSVLi poolt, küsib, kas peab alluma ähvardustele või jätkama vastupanu. Küsib ka, kas tema käsutusse võidaks anda relvastatud eskort.“

Johan Leppiku tagasikutsumise käsk 15.08.1940. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.15.1)

1988–1989

Püüdlused iseseisvuse taastamise poole

Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ning Balti kett 1989. aastal tõid kaasa laia rahvusvahelise toetuse. 23. augustil 1989 moodustati Molotov-Ribbentrop pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid oma käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.

1988

Eestis asutati Dante Alighieri Selts

Dante Alighieri seltsid üle maailma on seotud Dante Alighieri Seltsiga Itaalias (La Società Dante Alighieri), mis asutati 1889. aastal selleks, et levitada itaalia keelt kogu maailmas ning kasvatada välismaalaste seas armastust Itaalia kultuuri vastu. Selts korraldab itaalia keele kursuseid, annab välja stipendiume ning väljastab rahvusvaheliselt tunnustatud keeletaseme diplomeid.

Eestis 1988. aastal asutatud Dante Alighieri Seltsi tegevus vaibus ja nii loodi 1999. aastal Dante Alighieri Selts Eestis uuesti. Seltsi liikmete hulgas oli erinevate valdkondade inimesi üle Eesti, neid ühendas huvi itaalia keele ja kultuuri vastu. Selts tegeles nii keelekursuste ja kokandus- ning filmiõhtute korraldamise kui ka kirjandusteemaliste loengutega. Tänaseks on seltsi algselt hoogne tegevus raugenud ja ootab uue põlvkonna italofiilide värsket tarmukust.

Suursaadik Jaak Jõerüüt ja poetess Viivi Luik esinemas Dante Alighieri Seltsi üritusel novembris 2002. Foto: Urmas Eigla

1989

Eesti Humanitaarinstituudis alustati itaalia keele ja kirjanduse õpetamist

Eesti Humanitaarinstituudis alustasid esimesed tudengid Ülar Ploomi käe all itaalia keele ja kultuuri õpinguid. Aastal 2005 liideti Humanitaarinstituut Tallinna ülikooliga. Tallinna ülikooli Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride bakalaureuse õppekava pakub võimalust valida itaalia keele ja kultuuri peaerialaks. Tartu ülikoolis saab itaalia keelt õppida maailma keelte ja kultuuride kolledži romanistika osakonnas kõrvalerialana.

20.08.1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel

31.08.1991

Eesti ja Itaalia vahel taastati diplomaatilised suhted

Itaalia (taas)tunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. Eesti ja Itaalia diplomaatilised suhted taaskehtestati sama aasta 31. augustil.

Ühisdeklaratsioonis kirjutatakse: „Itaalia Vabariigi valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus on täna kokku leppinud taastada diplomaatilised suhted, mis katkestati 1940. aastal, kui Eesti annekteeriti Nõukogude Liidu poolt, mida Itaalia ei ole kunagi tunnustanud …“

30.10.1991

Itaalia esimene suursaadik iseseisvuse taastanud Eestis Carlo Siano andis üle volikirja

Itaalia suursaadikud Eestis pärast iseseisvuse taastamist:

Carlo Siano (1991–1996)
Roberto Martini (1996–1999)
Luchino Cortese (1999–2002)
Ruggero Vozzi (2002–2005)
Fabrizio Piaggesi (2005–2009)
Rosa Maria Chicco Ferraro (2009–2012)
Marco Clemente (2012–2016)
Filippo Formica (2016–2019)
Daniele Rampazzo (alates 2019)

September 1996

Roomas asus ametisse ajutise asjurina Ruth Lausma

Kuni 2000. aastani asus Eesti saatkond aadressil Via Po 24, seejärel koliti aadressile Viale Liegi 28.

Eesti saatkond Roomas aadressil Viale Liegi 28. Foto: Eesti saatkond Roomas

20.–21.03.1997

Toimus välisminister Toomas Hendrik Ilvese visiit Rooma

Fotol vasakult: poliitikaosakonna Euroopa Liidu büroo direktor Kyllike Sillaste, asjur Ruth Lausma, välisminister Toomas Hendrik Ilves, poliitikaosakonna peadirektor Sven Jürgenson. Foto: Ruth Lausma-Luige erakogu

Tegemist oli iseseisvuse taastamise järgse esimese ametliku visiidiga Eestist Itaaliasse. Välisminister Ilves kohtus Itaalia välisministri Lamberto Dini, kaitseministri Beniamino Andreatta, Euroopa asjade asevälisministri Piero Fassino ja Itaalia-Baltimaade parlamendigrupi esimehe de Benettiga.

22.–23.05.1997

Toimus Itaalia president Oscar Luigi Scalfaro riigivisiit Eestisse

Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves ja Itaalia asevälisminister Patrizia Toia kirjutasid riigivisiidi käigus alla Eesti ja Itaalia valitsuse vahelisele kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalasele koostöölepingule. Lepingu sõlmimine hoogustas kultuurivahetust ning pakkus vajaliku raamistiku hariduskoostööks. Näiteks eraldsid Eesti ja Itaalia vastastikku stipendiume, mis võimaldasid Eesti tudengitel õppida Itaalia ülikoolide juures ning Itaalia tudengid said tutvuda meie keele ja kultuuriga.

Eesti ja Itaalia valitsuse vahelisele kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalasele koostöölepingu allkirjastamine 22.05. Tallinnas. Foto: Voldmar Maask, välisministeeriumi arhiiv

25.–29.03.1998

President Lennart Meri riigivisiit Itaaliasse

President Lennart Meri kohtumas Itaalia president Oscar Luigi Scalfaroga. Paremal Helle Meri ja president Scalfaro tütar Marianna Scalfaro. Foto: Voldemar Maask, välisministeeriumi arhiiv

President Lennart Meri kohtumine Itaalia peaminister Romano Prodiga. Foto: Voldemar Maask, välisministeeriumi arhiiv

Märts 1998

Torinos nimetati ametisse esimene iseseisvuse taastamise järgne Eesti aukonsul Itaalias Mario Boidi

Torino aukonsulaadi avas Vabariigi President Lennart Meri 28. märtsil 1998. aastal.

Eesti aukonsulid Itaalias pärast iseseisvuse taastamist:

Mario Boidi, Torino (1998–2011)
Pierangelo Paleari, Milano (1999–2004)
Luigi Cecchini, Firenze (alates 2000)
Eugenio Kielland, Genova (alates 2001)
Mario Forte, Napoli (2002–2014)
Giuseppe Barranco di Valdivieso, Milano (2006–2019)
Marcello Floris, Cagliari (2006–2013)
Giuseppe Iazeolla, Bari (alates 2009)
Piero Bettini, Venezia (alates 2012)
Gaspare Panfalone, Trapani (2012–2017)
Antonello Miranda, Palermo (alates 2018)
Piergiorgio Valente, Milano (alates 2021)

21.09.1998

Esimene iseseisvuse taastamise järgne Eesti suursaadik Jaak Jõerüüt andis üle volikirja

Eesti suursaadikud Itaalias pärast iseseisvuse taastamist:

Jaak Jõerüüt 1998–2002
Jüri Seilenthal 2002–2006
Andres Tomasberg 2006–2010
Merike Kokajev 2010–2014
Celia Kuningas-Saagpakk 2014–2020
Paul Teesalu alates 2020

Praegu ametis olev suursaadik Paul Teesalu andis president Sergio Mattarellale oma volikirja üle 24. septembril 2020.

2004

29. märtsil sai Eestist NATO liige ja 1. mail Euroopa Liidu liige

20.–21.04.2004

Toimus Itaalia president Carlo Azeglio Ciampi riigivisiit Eestisse

Presidendid vahetavad teenetemärke (President Ciampile Maarjamaa Risti kett ja president Rüütlile Itaalia Teeneteordeni Suure Risti kett). Foto: välisministeeriumi arhiiv, Erik Peinar

Fotol tutvustab peaminister Juhan Parts president Ciampile Eesti e-valitsemise süsteemi. Eesti e-valitsemise süsteemi tutvustamine Itaaliale jätkub tänase päevani. Foto: välisministeeriumi arhiiv, Erik Peinar

2012

Roomas asutati Itaalia Eesti Selts

Itaalia Eesti Selts arendab kultuuri-, majandus- ja turismialast koostööd Itaalia ja Eesti vahel.

Seltsist lähemalt: www.italiaestonia.org

2016

Lennart Meri raamat „Hõbevalge“ ilmus itaalia keeles

2016. aastal ilmus Lennart Meri „Hõbevalge“ itaalia keeles. Teose tõlkis Tallinna ülikooli õppejõud, semiootik Daniele Monticelli, kes on hinnatud eesti kirjanduse vahendaja itaalia lugejale. Tõlkeprojekti toetasid Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, Itaalia Eesti Selts ja Kultuurkapitali „Traducta“ programm.

29.09.2016

Firenze linnatänavale anti nimi „Estonia“

Firenze linnavalitsus nimetas lõigu Nõukogude Liidu tänavast Eesti tänavaks – via Estonia. Eesti tänavat ümbritsevad Leedu, Poola ja Portugali tänavad.

01.07.–31.12.2017

Eesti oli esimest korda ajaloos Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja sel puhul toimus Konrad Mägi isikunäitus Itaalia Riiklikus Moodsa ja Kaasaegse Kunsti muuseumis

Ajavahemikul 10.10.2017–28.01.2018 toimus Itaalia Riiklikus Moodsa ja Kaasaegse Kunsti muuseumis (Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporanea) Konrad Mägi isikunäitus, mille avas 09.10.2018 Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise logo.

2018

Eesti Vabariik sai saja-aastaseks, Roomas tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva 7. mail Santa Sabina all’Aventino kirikus toimunud Arvo Pärdi autorikontserdiga, kus maestro oli ka ise kohal

Arvo Pärdi muusikat esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.

Eesti suursaadik Püha Tooli juures Väino Reinart, Eesti suursaadik Itaalias Celia Kuningas-Saagpakk, Saksa suursaadik Püha Tooli juures Anette Schavan, Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, Riigikogu esimees Eiki Nestor. Foto: Urmas Eigla

03.07.2018

Toimus Itaalia president Sergio Mattarella riigivisiit Eestisse

Eestit külastanud Itaalia president Sergio Mattarella kohtus riigivisiidi käigus president Kersti Kaljulaidiga, peaminister Jüri Ratasega ja Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga. Presidenti saatis ka välisminister Enzo Moavero Milanesi.

01.10.2020

Eesti saatkond Roomas alustas tööd aadressil Via Clitunno 34-36

26.01.2021

Möödus sada aastat päevast, mil Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki de jure, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele

Välisminister Urmas Reinsalu ja Itaalia välisminister Luigi Di Maio kohtusid 25. jaanuaril 2021 Brüsselis, et tähistada 100 aasta möödumist kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimisest.

Eesti saatkond Roomas 26. jaanuaril 2021. Fotol (esireas vasakult): nõunik Anne Mardiste, suursaadik Paul Teesalu, konsul Marika Lampi. Seisavad: sekretär Kadi Auksmann ja autojuht Simone Gentile. Foto: Eesti saatkond Roomas