Itaalia tunnustas liitlaste ülemnõukogu liikmena Eesti Vabariiki de jure 26. jaanuaril 1921. aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele. Sellest sammust, millele järgnes vastastikku saadikute nimetamine, saatkondade asutamine ja lepingute sõlmimine, möödub käesoleval, 2021. aastal sada aastat.
Kutsume teid tutvuma Eesti ja Itaalia suhete ajajoonega. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete olulistest hetkedest saja aasta vältel.
Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!
Head ajarännakut!
Eesti välisministeerium
Eesti suursaatkond Itaalias
NB! Fotoallkirjade vaatamiseks palume minna kursoriga fotole!
Kirjas seisab: „Mul on au kinnitada, et olen kätte saanud teie käesoleva kuu 3. kuupäeva kirja nr 7276 ja annan teada, et Itaalia konsulaaragentuur asub Karja tn 1. Hetkel välismaal viibiva konsulaaragendi hr Paul Scheeli elamispind asub Suur Rosenkrantsi tn 21.
Mul on au teatada, et järgmised isikud on konsulaadi töötajad:
Hr Klaus Scheel, chargé d’affaires
Pr G. Stillmark
Prl K. Gebauer
/viisakusavaldused/
K Sheel
Itaalia konsulaaragent a. i.“
Eesti aukonsulid Itaalias enne Teist maailmasõda:
Aukonsul Rasinile väljastatud tegutsemisluba.
Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.3.513)
1933. aastast saadeti Itaalia valitsuse rahastusel juurde veel mitmeid itaalia keele lektoreid. Lektoriteks olid kuni aastani 1940: Renato Fleri (Pfleger), Carlo Tivoli, Luigi Borgogno, Alessandro Volpicelli, Indro Montanelli, Roberto Veiss ja Manglio (või Manlio) Mangini.
Itaalia esinduse Tallinnas 04.08.1933 kiri Eesti välisministeeriumile, millega kinnitati professor Pflegeri asumine itaalia keelt õpetama. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.13.831)
Karl Tofer oli samaaegselt nimetatud ka saadikuks Ungaris, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Rumeenias, mis tähendas pidevat ringisõitmist. Saatkonna sekretär-asekonsul oli David Janson, kes alustas saatkonnas tööd 1927. aastal ning jäi ametisse kuni Eesti okupeerimiseni ja saatkonna likvideerimiseni 1940. aastal. 1951. aastal läks Janson Saksamaalt Ameerika Ühendriikidesse. Ta suri New Yorgis 1955. aastal.
David Janson (vasakult kolmas) 1935. aastal grupi Eesti turistidega Roomas Eesti saatkonna sissepääsu ees.
Foto: erakogu
Eesti ja Itaalia vahelise kaubavahetuse nimekirjad 1930. aastatest: 12 kuu jooksul Itaaliast Eestisse imporditud kaupade nimekiri ja 12 kuu jooksul Eestist Itaaliasse imporditud kaupade nimekiri. Foto: Itaalia välisministeeriumi arhiiv
In: ASMAECI, Originali dei trattati bilaterali non più in vigore, posizione “Estonia 3”
Selles ametis oli Schmidt (Torma) kuni 1. novembrini 1934. Ka tema pidi paljude kaasakrediteeringute tõttu tihti Roomast eemal viibima, koha peal töötas järjepidevalt David Janson.
Pärast August Schmidt (Torma) lahkumist saadikuks Londonisse 1934. aastal jäi Rooma saadiku koht kaheks aastaks täitmata. 1936. aastal määrati saadikuks Julius Seljamaa, kes aga suri enne ametisse astumist.
Väljavõte Päevalehest 07.04.1937:
Teisipäewal pärast lõunat pidas Akadeemiline Eesti-Itaalia Ühing oma esimese korralise peakoosoleku. Ühing on asutatud möödunud aastal ja tema ülesandeks on tutwustada Eestit Itaalia teaduse, kultuuri ja kirjanduse saawutustega. Ühingu esimehe prof. E. Eini poolt esitatud tegewusaruandest selgus, et seni on ühingu tegewust takistand mitmesugused välised tingimused, millistest loodetakse üle saada eelseistval tegewusaastal. Ühingu tegewuseks on Itaalia haridus- ministeerium lubanud toetust 4000 liirat ehk Eesti rahas 774 krooni. Tegewuskava kohta andsid seletusi Prof. Ein ja itaalia keele ja kirjanduse professor A Volpicelli.
Ühingu 7.liikmelisse juhatusse valiti prof. E. Ein, prof.. W. Auderson, Prof. ?l. Volpicelli, Prof. J. Nilbelt, mag. M. Nurk. üliöp. T. Turwiste ja pr. Sarni. Kandidaatideks jäid prl. Frep ja pr. Piiper. Rewisjonikomisjoni valiti Pr. Triik ja hr R. Ränk.
Väljavõte artiklist „Uus Eesti“ 24.05.1937:
Kultuuriinstituut töötab Eesti-Itaalia suhete tihendamiseks ia Itaalia kultuuri tutwustamiseks Eestis.
Tallinnas tegutseb juba teist kuud Itaalia kultuurinstituut, mille juhatajaks on Tartu ülikooli ja Tallinna tehnika instituudi itaalia keele lektor dr. A. Volpicelli. Instituudis peetakse loenguid itaalia keele ja kultuuri üle. Need loengud on leidnud Tallinnas rohkesti wastukõla ja igal järjekordsel kursuseõhtul täituvad ruumid Itaaliast huwitatud teadusejanulistega. Loengud peetakse itaalia, prantsuse, saksa ja inglise keeles. Kuuldavasti õpib dr. A. Volpicelli ise praegu hoolega eesti keelt.
…. Muidugi, waatamata sellele, et kuus esimest kuud kulusid ära peamiselt orienteerumiseks ja ettevalmistusteks. Tartus on organiseeritud Eesti-Itaalia akadeemiline ühing ülikooli professorite, üliõpilaste ja teiste liikmete sõbraliku koostöö abil. Sümpaatses vana ülikooli linna ringkonnas lewiwad kultuursed ideed kiiresti. Tallinnas hakati tehnika instituudis alles sel aastal õpetama itaalia keelt, huvi humanitaarse kultuuri wastu on siin eriti tähelepanu wääriw. sest õpetatakse ju siin tehnilisi teadusi. Itaalia kultuurinstituut asutati Tallinna siinsete Itaalia sõbralikkude ia Itaaliast huwitatud isikute algatusel, kusjuures instituudi asutamise ettepanekule kogunes 498 allkirja. Instituut ei taotle lihtsaid kooli põhimõtteid, vaid tal on kõrgemaid sihte: kunsti-, kirianduse- ja ajaloo teadmiste täiendamine ja hea itaaliakeelse raamatukogu sisustamine.
Väljavõte Päewalehest 27.03.1938:
Eile toimus Kunstihoones Itaalia maastikumaalide näituse avamine rohkearvulise kutsutud külaliste ja publiku osavõtul. Valitsusliikmetest olid kohal haridusminister koi. A. Jaakson ja välisminister dr. Fr. A k e 1, peale selle välisriikide esindajaid, rohkel arvul kultuurtegelasi, kunstnikke, kirjanikke ja ajakirjanikke.
Näituse avakõne pidas Itaalia saadik V. Cicconardi, avaldades kõigepealt lugupidamise tundeid riigihoidjale K. Pätsile ja tema valitsusele, „kes sõpruse ja südamlikkusega nn hõlbustanud ja soodustanud kultuuriliste ja vaimsete suhete loomist kahe maa vahel“.
Edasi ütles minister: „Maastiku maalikunst on kõige noorem tütar kunstide peres. Kuigi publiku poolt armastatud, on maastikku sõsarkunstide poolt kaua aega peetud soovimatuks sissetungijaks. Säärane vastuvõtt on ebaõiglane, sest maastikumaalimine, kui ta tõuseb kunstiteose kõrgusele, saab oma ilu looduse jumalikust kaunidusest. Itaallased esimestena mõistsid, et maastikumaaling ei tohi olla tõelisuse ülesvõte, vaid maastikumaaling peab väljendama mõnd tundmust, rõõmu, valu, kurvameelsust, peab meis optilise mulje kaudu esile kutsuma moraalse mulje, sundides meid mõtlemisele. Käesolev näitus tahab olla pigem laadi-osutav kui lõplik, täiuslik; ta tahab vaid tähelepanu juhtida tänapäeva Itaalia saavutustele ja tendentsidele.“
Saadiku järele pidas kõne haridusminister A. Jaakson, märkides kiitvalt ja tunnustavalt eriti Itaalia saadiku Cicconardi hoolt ja püüdlikkust tihendada mõlema maa kultuurilist läbikäimist, millest annab tunnistust ka käesoleva näituse toimetulek. Näitus jääb avatuks kuni 6. aprillini.
Vaata näituse kataloogi:
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:408953/349206/page/1
Itaalia välisministeeriumi raport 8. augustist 1940-XVIII. Foto: Itaalia välisministeerium, ASMAECI, Affari Politici 1931-1945, Estonia, b. 4., f. 1 “Rapporti politici 1940”
Itaalia välisministri kabineti raportis (08.08.1940) kirjutatakse, tõlge:
„Kell 18.30 saabus Eesti saatkonna minister (saadik), kes teavitas, et kl 16.30 esitlesid talle end kaks Vene saatkonna ametnikku ja nõudsid saatkonna üleandmist. Kui keelduti, siis lubasid järgmisel päeval kl 10 tagasi tulla, et saatkond üle võtta ja ähvardasid teda. Eesti saadik, arvestades, et Itaalia tunnustab tema riiki ja teisalt Itaalia ei tunnusta Balti riikide anneksiooni NSVLi poolt, küsib, kas peab alluma ähvardustele või jätkama vastupanu. Küsib ka, kas tema käsutusse võidaks anda relvastatud eskort.“
Johan Leppiku tagasikutsumise käsk 15.08.1940. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.15.1)
Eestis 1988. aastal asutatud Dante Alighieri Seltsi tegevus vaibus ja nii loodi 1999. aastal Dante Alighieri Selts Eestis uuesti. Seltsi liikmete hulgas oli erinevate valdkondade inimesi üle Eesti, neid ühendas huvi itaalia keele ja kultuuri vastu. Selts tegeles nii keelekursuste ja kokandus- ning filmiõhtute korraldamise kui ka kirjandusteemaliste loengutega. Tänaseks on seltsi algselt hoogne tegevus raugenud ja ootab uue põlvkonna italofiilide värsket tarmukust.
Suursaadik Jaak Jõerüüt ja poetess Viivi Luik esinemas Dante Alighieri Seltsi üritusel novembris 2002. Foto: Urmas Eigla
Ühisdeklaratsioonis kirjutatakse: „Itaalia Vabariigi valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus on täna kokku leppinud taastada diplomaatilised suhted, mis katkestati 1940. aastal, kui Eesti annekteeriti Nõukogude Liidu poolt, mida Itaalia ei ole kunagi tunnustanud …“
Praegu ametis olev suursaadik Paul Teesalu andis president Sergio Mattarellale oma volikirja üle 24. septembril 2020.
Välisminister Urmas Reinsalu ja Itaalia välisminister Luigi Di Maio kohtusid 25. jaanuaril 2021 Brüsselis, et tähistada 100 aasta möödumist kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimisest.
Eesti saatkond Roomas 26. jaanuaril 2021. Fotol (esireas vasakult): nõunik Anne Mardiste, suursaadik Paul Teesalu, konsul Marika Lampi. Seisavad: sekretär Kadi Auksmann ja autojuht Simone Gentile. Foto: Eesti saatkond Roomas