Rooma

Eesti ja Itaalia kahepoolsed suhted

Diplomaatiliste suhete ajalugu

Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki 26. jaanuaril 1921. Itaalia esimene saadik Eestis oli Agostino Depretis, kes alustas tööd veebruaris 1921. Enne Teist maailmasõda tegutses Eestis ka Itaalia Kultuuriinstituut, mida juhatas Itaalia ajakirjanduse suurkuju ajaloolane Indro Montanelli.

Juunis 1921 andis oma volikirja üle Eesti esimene diplomaatiline esindaja Itaalias Karl Robert Pusta, kes samaaegselt oli Eesti saadik Prantsusmaal ning resideeris Pariisis. Eesti esimene Roomas resideeriv saadik oli Karl Tofer (1927-31). Lisaks Roomas asuvale saatkonnale asusid mitmes Itaalia linnas (Genuas, Milanos, Napolis, Palermos, Triestes) ka Eesti aukonsulid.

Itaalia taastunnustas Eestit 27. augustil 1991, Eesti ja Itaalia diplomaatilised suhted kehtestati taas sama aasta 31. augustil. Itaalia esimeseks suursaadikuks iseseisvunud Eestis oli Carlo Siano (1991-1996). Itaalia esindajaks Eestis on olnud ka suursaadikud Roberto Martini (1996-1999), Luchino Cortese (1999-2002), Ruggero Vozzi (2002-2005), Fabrizio Piaggesi (2005-2009), Rosa Maria Chicco Ferraro (2009-2012), Marco Clemente (2012-2016) ja Filippo Formica (2016-2019).  Praegune Itaalia suursaadik Daniele Rampazzo andis president Kersti Kaljulaidile oma volikirja üle 4. detsembril 2019.

Eesti saatkond Roomas alustas taas tööd 1996. a septembris ajutise asjuri Ruth Lausma juhtimisel. Septembrist 1998 kuni maini 2002 oli Roomas Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Jaak Jõerüüt. Seejärel esindas Eestit aastatel 2002-2006 Jüri Seilenthal, aastatel 2006-2010 Andres Tomasberg, aastatel 2010-2014 Merike Kokajev ning aastatel 2014-2020 Celia Kuningas-Saagpakk. Suursaadik Paul Teesalu andis president Sergio Mattarellale oma volikirja üle 24. septembril 2020.

Eestit esindavad Itaalias ka kuus aukonsulit: Luigi Cecchini Firenzes, Eugenio Kielland Genovas, Antonello Miranda Palermos, Piero Bettini Veneetsias, Giuseppe Iazeolla Baris ja Piergiorgio Valente Milanos.

Kaitsekoostöö

Itaaliat katab kaasakrediteeringuga Berliinis baseeruv kaitseatašee kaptenleitnant Erkki Silm. Itaalia kaitseatašee Eestis on kolonel Raffaele Vladimir Forgione, kes resideerib Varssavis.

NATO Balti õhuturbes Ämarist osales Itaalia esmakordselt rotatsiooniga jaanuar-aprill 2018 ning teist korda mai-detsember 2021. Varasemalt oli Itaalia õhuturbes osalenud 2015. a Leedus Šiauliais jaanuarist aprillini ning sama aasta maist augustini seal ka põhirotatsiooni toetusena. NATO Küberkaitsekoostöö keskuses on Itaalia esindatud alates 2008. a. Itaalia on üks keskuse asutajaliikmetest.

eFP (enhanced Forward Presence) raames panustab Itaalia Lätis, kus juhtriigiks on Kanada ning panustajariikideks veel Hispaania, Sloveenia, Albaania ja Poola.

Kontaktid Itaalia kaitsestruktuuridega said alguse 1995. a. 1998. a sõlmiti kaitsealase koostöö kokkulepe, mis jõustus veebruaris 2001. Väga hea on olnud rahuvalvealane koostöö, kui Eesti osales koos Itaalia karabinjeeridega alates 1999. a novembrist kuni 2006. a detsembrini NATO KFOR-i multinatsionaalses eriüksuses MSU (Multinational Support Unit) Kosovos.

Kultuuri- ja haridussuhted

Eesti ja Itaalia sõlmisid mais 1997 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia Vabariigi Valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingu, mis jõustus juunis 2002. Tegemist on üldise raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd.

Sama lepingu raames allkirjastasid Eesti ja Itaalia esindajad kahe riigi koostööprogrammi aastateks 2004-2008, mis tõi Eestisse Itaalia õppejõude, üliõpilasi ja kultuuriinimesi ning hõlbustas kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd. Programm toetas kirjanduse tõlkimist, koostööd raamatukogu-, arhiivi- ja muinsuskaitsetöötajate vahel. Mõlemad riigid toetavad kultuuri- ja kunstiasutuste koostööd, pakuvad stipendiume teadustööks, keele ja kirjanduse õppimiseks ning kultuuriuuringuteks.

Eestis on itaalia keelt ja kultuuri võimalik süvendatult õppida Tallinna Ülikoolis. Lisakeelena saab itaalia keelt õppida Tartu Ülikoolis, samuti mitmetes keeltekoolides.

Tänu Itaalia välisministeeriumi stipendiumidele ning Tallinnas asuva Itaalia suursaatkonna aktiivsele tööle on paljud Eesti tudengid ning magistrandid saanud võimaluse end Itaalias täiendada.

Eestis tegutsev Dante Alighieri Selts Eestis (DAS) taasasutati 1999. a. Seltsi liikmete hulgas on erinevate valdkondade inimesi üle Eesti, kes on huvitatud itaalia keelest ning kultuurist. Selts tegeleb nii keelekursuste ja kokandus- ning filmiõhtute korraldamisega, kui ka kirjanduseteematiliste loengutega.

Valik kultuurisündmusi

• Priit ja Olga Pärn olid peategelased 2022. aasta märtsis toimunud Bergamo Film Meeting filmifestivalil. Linastus kokku 19 filmi ning samaaegselt oli Bergamos üleval nende loomingu näitus „Müstika ja maagia vahel”, milles eksponeeriti 69 teost.
• Mitmed Eesti disainerid osalesid Eesti Disainerite Liidu näituses “Second Chance!” Veneetsia disainibiennaalil 11.-27.06.2021.
• Eesti osales 2021. aastal 17. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil „Plats! Väärikas kahanemine“, mis uuris kahanevate linnade elukeskkonna kvaliteedi parendamist. Eesti on Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalenud kümnel korral.
• 29. novembril 2019 avas Eesti president Kersti Kaljulaid Torinos, Musei Realis näituse “Konrad Mägi. Põhjamaa valgus”. Eesti Kunstimuuseumi, Musei Reali ning Konrad Mägi Sihtasutuse ühistööna valminud näitus langeb samasse aega, mil täitub sada aastat Mägi reisist Itaaliasse.
• Mais 2018 toimus Roomas EV100 raames Santa Sabina kirikus maestro Pärdi autorikontsert.

Varem toimunud:

• 2017. aasta kõrghetkeks võib pidada president Kaljulaidi avatud Konrad Mägi suurnäitust Rooma Kaasaegse Kunsti Rahvusgaleriis. Näitus oli üks osa Eesti EL Nõukogu eesistumise ja EV100 kultuuriprogrammist Itaalias. Riigikantselei koordineerib Eesti EL Nõukogu eesistumisega seotud kultuuriprogrammi ja Itaalia on üks programmi sihtriikidest. Konrad Mägil oli Itaaliaga tihe side, mitmed tema maalid valmisid Roomas, Capril ja Veneetsias ning neid maale eksponeeritakse ka Roomas. Tegemist oli Konrad Mägi loomingut tutvustava esimese ulatusliku välisnäitusega, millega soovitakse esile tõsta Mägi isiklikku kontakti loodusega ning selle kujutamist pühalikult kõikehõlmava saladusena. Näitus oli avatud kuni 08.01.2018.
• 2016. aasta teise poolaasta olulisimaks Eesti kultuurisündmuseks kujunes Roomas 22. septembril Lennart Meri „Hõbevalge“ itaaliakeelse väljaande esitlus, IX Reisikirjanduse Festivali raames.
• 27.05.2016 avati 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti, Läti ja Leedu ühisnäitus “Balti paviljon”. Näituse avamisest võttis osa kultuuriminister Indrek Saar.
• 31.01-12.02.2015 Enn Kunila kollektsiooni kuuluva Eesti kuldaja kunsti maalinäitus “Nordic colours” ja EXPO paviljoni tutvustus Vittoriano muuseumis Roomas.
• Bologna raamatumess 30.03-02.04.2015 –  2 Eesti lasteraamatut valiti ka 100 maailma parima 2014 aastal kirjastatud raamatu nimistusse.
• Bologna animafilmifestival Future Film Festival 5-10.05.2015 –  17. animafilmifestivalil osalesid Priit ja Olga Pärn ning programm kandis pealkirja Focus On Estonia.
• Eesti Disainerite Liidu ja Briti PR organisatsiooni Designersblock koostöös osalesid Milano disaininädalal 11.-21.04.2015 ka mitmed Eesti disainerid.
• 56. kunstibiennaalil Veneetsias 9.05-22.11.2015 osales Jaanus Samma/Eugenio Viola projektiga „NSFW. Esimehe lugu“.

Lepingud

Enne Teist maailmasõda oli Eestil Itaaliaga sõlmitud kaks lepingut:

• ajutine kaubanduslik kokkulepe (jõustus 27.02.1929)
• ning isikute väljaandmise ja kriminaalasjus kohtuliku abiandmise leping (jõustus 01.03.1938).

Praegu on Eesti ja Itaalia vahel jõustunud järgmised kahepoolsed lepingud:

• Turismialase koostöö kokkulepe (jõustus 07.10.98)
• Vastastikune viisakohustuste kaotamise kokkulepe (jõustus 08.02.99)
• Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 03.03.99)
• Sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kokkulepe (jõustus 26.01.00)
• Kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalane koostööleping (jõustus 30.01.00)
• Topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 22.02.00)
• Kaitsealase koostöö leping (jõustus 09.02.01)
• Salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 08.03.01)

Lisaks on Eesti ja Itaalia välisministeeriumide vahel sõlmitud ühisavaldus omavahelise koostöö tugevdamisest (allkirjastati 18.03.2009).

Majandussuhted

Itaalia on suuruselt 16. Eesti ekspordipartner. 2021 Itaaliasse eksporditud kaupade väärtus oli 210 miljonit eurot ja Itaaliast imporditud kaupade väärtus oli 496 miljonit eurot, mille tõttu oli kaubavahetuse puudujääk 286 miljonit eurot. Ekspordi poolest on Itaalia Eesti 11. kaubanduspartner. 2021. aastal peamised eksporditavad tooted olid elektriseadmed ja mehaanilised masinad (34,3%) ning puit ja puittooted (11,3%).

Kaubavahetus

Eesti-Itaalia kaubavahetus 2017-2021 (mln eurot):