Eesti ja Malta

Eesti ja Malta kahepoolsed suhted

Diplomaatiliste suhete ajalugu

Malta tunnustas Eestit 26. augustil 1991, diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril 1992.

Esimene Malta suursaadik Eestis oli Bonnis resideeriv William Spiter, kes esitas oma volikirjad 1996. a. Aastatel 1997 kuni 2000 esindas Maltat ajutine asjur John Busuttil. 2000. a esitas oma volikirjad Eric Gerada-Azzopardi, kes resideeris vastavatud saatkonnas Stockholmis. Tema saadikumissioon lõppes 2002. a sügisel. Aastatel 2002-2007 oli suursaadikuks Mark Miceli-Farrugia, 2008-2013 Laurence Grech, kes resideeris Vallettas. Praegune Malta suursaadik Eestis prof Charles L. Mifsud, kes resideerib samuti Vallettas, esitas oma volikirja 5. novembril 2013.

Malta aukonsuliks Eestis on advokaat Aku Johannes Sorainen (eksekvatuur 26.11.2003).

Aastatel 1999-2002 oli Eesti suursaadik Maltal Jaak Jõerüüt, 2003-2006 Jüri Seilenthal. 2006-2010 esindas Eestit Maltal Andres Tomasberg, 2010-2014 Merike Kokajev. Alates 13.11.2014 on Eesti vabariigi suursaadikuks Celia Kuningas-Saagpakk, kes samuti nagu eelmisedki Eesti suursaadikud, resideerib Roomas.

Majandussuhted

Eesti ja Malta majandussuhted ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks, v.a 2014. a ja 2016. a, kui kaubavahetuskäive moodustas 14-15 mln eurot. Kaubavahetuse kasv oli tingitud suurema koguse mineraalsete toodete väljaveost.

2018. aastal moodustas kahe riigi vaheline kaubavahetus 17,1 mln eurot (56. koht kaubavahetuspartnerite seas). Ekspordipartnerite seas 50. kohal ning impordipartnerite seas 75. koht.

Eesti ja Malta kaubavahetus 2010-2018 (tuhat eurot):
Eksport (tuhat eurot) Import (tuhat eurot)
2010 1 918 566
2011 3 311 512
2012 7 041 313
2013 5 747 1 572
2014 11 792 2 011
2015 1 800 2 000
2016 13 900 1 000
2017 2 400 1 500
2018 15 909 1 213

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale 2018. aastal:
  • Mineraalkütused – 49,1%
  • Kellad ja nende osad – 25,8%
  • Masinad ja seadmed – 8,1%
Eesti peamised impordiartiklid Maltalt 2018. aastal:
  • Kautšuk ja kummitooted– 51,6%
  • Masinad ja seadmed – 35,4%
Investeeringud

Eesti Panga andmetel olid Malta otseinvesteeringud Eestis seisuga 31.12.2018. a 65,2 mln eurot, mis moodustas otseinvesteeringustest Eestis 0,3%. Enim on investeeringuid finants- ja kindlustustegevuses (45,8% investeeringutest). Investeeritud on veel hulgi- ja jaekaubandusse, töötlevasse tööstusesse, veonduse ja laonduse sektorisse, info ja side sektorisse, kinnisvarasse, ning kunsti ja meelelahutusse. Eesti Äriregistris oli mai 2017. a registreeritud 78 Malta osalusega ettevõtet.
Samal ajal olid Eesti otseinvesteeringud Maltal 38,8 mln eurot, mis moodustas 0,6% kogu Eesti otseinvesteeringutest välismaal. Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse (52,4%).

Turism

Maltalt pärit turistide arv Eesti majutusasutuses on viimastel aastatel kasvanud, kui 2014. aastal oli see 505, siis 2018. aastal 1 117. Lisaks Tallinnale pakkus enim huvi Tartumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa.

Kultuurisuhted

  • 2017. aasta 26.-29. oktoobris toimusid Maltal esimesed eesti filmi päevad. Avapäeval linastus Valleta St James Cavalier kultuurikompleksis mängufilm „Sangarid“. Lisaks näidati filme „Seenelkäik“, „Ema“, „Risttuules“ ja lastele mõeldud programmis „Miriami lugusid“.
  • 2016. aasta novembris toimus Maltal laste ja noortefestival Żigużajg, kus kohal Eesti trupp Piip ja Tuut. Sama aasta oktoobris-novembris võtsid Eesti muusikud osa Malta rahvusvahelisest orelifestivalist ning juulis toimus Arvo Pärdi teose Greater Antiphons Euroopa esiettekanne Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil, mis oli seekord pühendatud Pärdi muusikale.

Lepingud

  • Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise leppe, mis allkirjastati 2. detsembril 1997 ning jõustus 1. jaanuaril 1998.
  • Eesti ja Malta allkirjastasid 3. mail 2001 ka topeltmaksustamise vältimise lepingu, mis jõustus 22. jaanuaril 2003.

Visiidid

Maltale
november 2017 peaminister Jüri Ratas
september 2017 president Kersti Kaljulaid Euroopa Ülemkogudel mitte-osalevate riigipeade kohtumisel
märts 2010 välisminister Urmas Paet
oktoober 2003 president Arnold Rüütli riigivisiit
november 2002 Riigikogu esimees Toomas Savi
märts 2001 peaminister Mart Laar

 

Eestisse
november 2016 peaminister Joseph Muscat
aprill 2015 haridus- ja tööminister Evarist Bartolo
mai – juuni 2012 president George Abela riigivisiit
juuni 2009 peaminister Lawrence Gonzi
oktoober 2008 välisminister Tonio Borg
mai 2002 parlamendi spiiker Anton Tabone
mai 2001 president Guido de Marco riigivisiit