Majandussuhted

Itaalia kuulub Eesti peamiste kaubavahetuspartnerite hulka, olles pingereas 14-15. kohal ning kaubavahetus Itaaliaga moodustab kogukäibest ligi 2%. 2017. aastal moodustas kaubavahetuskäive Itaaliaga 510 mln eurot (+9% vrd 2016), millega Itaalia oli 15. kohal. Ekspordipartnerite seas oli Itaalia 2017. a 17. kohal (osakaal 1,1%) ning impordipartnerite seas kümnendal kohal (osakaal 2,5%). Eesti eksport on pärast mõningast langus hakanud jälle kasvama (2016. a +1%, 2017. a +22%). Ka import Itaaliast näitas kahel viimasel aastal kasvu (2016. a +7%, 2017. a +5%).

Kaubavahetus

Eesti-Itaalia kaubavahetus 2010-2017 (mln eurot):

Eksport Import Saldo
2009 73.5 163.9 -90.4
2010 80.6 221.5 -140.9
2011 193.5 277.9 -84.4
2012 179.7 337.7 -158.4
2013 146.5 355.4 -208.9
2014 121.9 378.2 -256.3
2015 110.3 331.0 -220.7
2016 111,5 355,0 -243,6
2017 135,8 374,6 -238,8

Allikas: Statistikaamet

Nii peamisteks ekspordi- kui impordiartikliteks on masinad ja seadmed.  Ekspordi puhul on nendeks näiteks telefonid, elektronkomponendid, elektrimootorid, -generaatorid ja trafod ning heli- ja visuaalsignalisatsiooniseadmed. Olulisemateks artikliteks on veel paberimass ning papp, küttepuit, tahkekütus, presspuit, spoon ja profileeritud puit, samuti juustud ja kalatooted, trükkplaadid ja puitmajad. Eesti impordib Itaaliast tööpinke, kraane ja pumpasid, alumiiniumtraati, toruliitmikke ja õõnesprofiile ning loomulikult Itaalia rõivatööstuse toodangut.

Otseinvesteeringud

Itaalia otseinvesteeringud Eestis on viimaste aastate jooksul kasvanud, kui 2012. a lõpul oli positsioon 85 mln eurot, siis 2015. a lõpul 93 mln eurot ning 30.09.2017 seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 0,5% on pärit Itaaliast kogusummas 103 miljonit eurot. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse (44% Itaalia otseinvesteeringutest Eestis), kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse 20% ning finants- ja kindlustustegevusse 13%.

Eesti otseinvesteeringud Itaalias on samuti kasvanud, kui 2012. a lõpul oli positsioon 81 mln eurot, siis 2015. a lõpul ligi 98 mln eurot ning 30.09.2017. a seisuga 109 mln eurot, mis moodustas investeeringutest välisriikidesse 1,7%. Investeeritud on erinevatesse sektoritesse: töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, majutusse ja toitlustusse, kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse ning kunsti ja meelelahutusse.

Turism

Eesti ja eelkõige meie pealinn tundub itaallastele meeldiva valikuna.  Jätkuvalt on Tallinn oluliseks kruiisilaevade ankrusadamaks Läänemerel. Eestit  kui suurepärast turismisihtkohta on korduvalt tutvustatud Itaalia ajakirjanduses. Turismivõimaluste suurenemisele aitaks kindlasti kaasa paremate lennuühenduste olemasolu. Itaalia turistide huvi Eesti vastu on aasta-aastalt kasvanud, kui 2013. a majutati Eestis 26,5 tuhat turisti Itaaliast, siis 2017. a kasvas see arv 34,7 tuhandeni.